Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute menetlemise kiirenemist ootab nii mõnigi arendaja pikisilmi. Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo pakub linna ametkonna tegevuse tõhustamiseks lahenduse.
Silver Neemelo lahkab koostööd kolmnurgas arendaja-arhitekt-linnavõim.
- Kuidas edeneb Capital Millil koostöö Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga? Mis on viimase poole aasta jooksul muutunud? Mis on nüüd hästi, mis vajab muutmist? Ettepanekud.
Üldjuhul meie koostöö Linnaplaneerimisametiga toimub läbi arhitektibüroode ning planeeringutega seotud tegevused on olnud alati väga aeganõudvad. Viimase poole aasta jooksul toimunud võimalikest muudatustest ei ole meie paraku aru saanud. Väga loodame ja ootame, et sealse ametkonna töökorralduse muudatused toovad tulevikus kaasa kiiremad otsused. Praeguse asjade käiguga ei saa kindlasti rahul olla.
Ettepanek oleks see, et menetlustele seatakse kindel ajaline aken, a´la 2-3 aastat detailplaneeringu menetluse aeg, mis annab kogu protsessile ”otsusest-teostuseni” selgema mõõtme.
- Milline on Eesti arhitektide tegelik võimekus linnaruumi, eriti ajaloolises keskkonnas asuva, planeerimisel? Mis toimib, mis ei toimi ja vajab muutmist?
Eesti arhitektidel on kindlasti võimekus ja oskused olemas. Linn peaks enda poolt tagama ja ette andma olulised juhtnöörid, millest saavad arhitektid lähtuda ning lisaks, rohkem usaldama arhitekte. Hetkel on ette tulnud olukordasid, kus linn on ise laskunud liiga detailidesse ja hakanud tegema erialast arhitektide tööd. Kindlasti peaksid kõik linnaruumiga seotud planeeringud olema tehtud konkursi korras.
- Mille eest vastutab ajaloolises linnaruumis loodud arenduse puhul arhitekt, mille eest arendaja?
Ajalooline linnaruum on üldjuhul kaetud väga paljude kitsendustega, mis seab omakorda ette konkreetsed piirangud. Loomaks midagi erakordset, mis sobiks oma lahendustega ka linnaruumi, eeldab erinevate osapoolte vahel head koostööd. Kahtlemata lasub arendajal siin vastutus valimaks pädevaid arhitekte. Kindlasti ei ole ühelgi arendajal huvi luua linnaruumi ebasobivat arendust, ei ole kasutajasõbralik, energiatõhus ning puudub kooskõla piirkonna eripäradega. Kõik lahendused peavad olema tehtud mõeldes arenduse lõppkasutajale, arvestades siinjuures ka pikemat ajavaadet. Eriti veel praegu, rohepöörde ajastul.