Capital Mill logo

Kuu: november 2022

Pressiteade: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendaja Capital Mill pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2023+ ainulaadse Skyoni äri- ja büroohoone rajamise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud auhinna Tark Tellija 2022.

„Skyon hoone on suurepärane näide, kuidas põhjalikult läbimõeldud lähteülesandest ning meeskonna vahelisest usaldusest ja heast koostööst sünnib kvaliteetne ja silmapaistev ehitis. On rõõm näha et Eestis jätkub visiooniga arhitekte, nutikaid insenere, kogemustega ehitajaid ja tarku tellijaid. Peame töötama selle nimel, et väärtuspõhistest hangetest saaks tavapraktika ja seda nii era- kui ka avalikus sektoris,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Capital Milli kui arendaja jaoks oli Skyoni rajamine Tallinna südalinna vastutusrikas ülesanne, kuna soovisime luua tõesti erilise maja – ainulaadse suunanäitaja ja maamärgi oma terviklikkuses ning keskkonnasõbralikkuses. See õnnestus ning ilmselt jäi Skyon seetõttu ehitusvaldkonnas ka teistele silma. Tänan kõiki, kes on Skyoni saamisesse panustanud ning targa tellija auhinna eest,“ ütles Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Targa Tellija konkursi eesmärgiks on anda ühiskonnale teada targa tellija olulisusest ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis ja väärtustada tellijaid, kes annavad selleks oma panuse.

LEED Platinum-standardi nõuete järgi rajatud 26-korruselises Skyoni hoones kasutatakse mitmeid nutikad tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad selle jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Ligi 900 värvilist eri kuju ja suurusega klaaspaneeli annavad nii interjööris kui eksterjööris iseäraliku väljanägemise, kuid arvestavad samas valguse jaotumisega kogu päeva vältel. Nii kaitsev fassaad liigse päikesekiirguse eest, võimaldades samas nautida vaadet linnale.

Küttele ja ventilatsioonile kuluvat energiat ja raha aitab säästa R8 Technologies poolt loodud digitaalne operaator, mis soojadel suvekuudel kasutab eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad kodus,  vähendab ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.

Skyoni arhitektuurse lahenduse lõid KOKO arhitektid ja hoone ehitas Tallinna Ehitustrust.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Skyoni pildid, fotograaf Kaupo Kalda: https://bit.ly/3GXOgKE

 

Lisainfo:

Silver Neemelo

Capital Mill ehitusdirektor

Silver.neemelo@capmill.eu

+372 5343 5040

 

Pressiteade: Capital Mill laiendas oma kinnisvaraportfellis tehisintellektipõhist energiajuhtimist

Baltimaade juhtiva kinnisvaraarendaja Capital Milli ja tehnoloogiettevõtte R8 Technologies koostöö laiendamine võimaldab tehisintellektipõhise energiajuhtimise abil uuel rohetasemel hallata erinevaid objekte nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, tuues endaga kaasa märkimisväärse energiasäästu.

„R8 digitaalse operaatori pakutavaid nutikad ja keskkonnasäästlikke lahendusi oleme koos oma rentnikega Skyoni ärihoones nautinud enam kui aasta jagu. Uue koostöölepingu kohaselt laiendame R8 tehisintellekti kasutust oma kinnisvaraportfellis veelgi ning viime uuele rohetasemele Eestis kolm, Leedus kaks ja Lätis ühe objekti,“ ütles Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul kasutab Capital Mill praegu R8 digitaalset operaatorit  neljal objektil kokku ca 38 000 ruutmeetri üüritava pinna haldamiseks.

„Igas ärihoones sisuliselt koheselt rakendatav R8 energiajuhtimise tehnoloogia parandab hoonete sisekliimat ja aitab seejuures kokku hoida energiakuludelt,“ lausus R8 Technologies tegevjuht Siim Täkker. „Tippteadlaste pideva arendustegevuse tulemusel ajas kasvava kogemuspagasiga digitaalne operaator mitte ainult ei kogu erinevaid andmeid, vaid kasutab neid ära hoone targaks energiajuhtimiseks ööpäevaringselt, pakkudes seejuures tööriista üha karmistuvate rohenõuete täitmiseks.“

Siim Täkker lisas, et Capital Milli hooned on hea tehnilise tasemega, kuhu on tehisintellekti baasil töötavat R8 digitaalset operaatorit olnud lihtne liidestada. Selliselt pakub energiajuhtimise tööriist nii hoone haldajale kui ka rentnikele kõige suuremat efekti.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

R8 Technologies on tehnoloogiaettevõte, mis tegutseb energia ja kinnisvara sektorites. R8 Technologies on loonud hoonete intelligentse energiajuhtimise tarkvara, mille kasutusele võtmine on lihtne, kiire ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. R8 Digitaalne Operaator on tehisintellekt, mis juhib kaasaegsete ärihoonete tehnosüsteeme, pidades silmas kolme põhiparameetrit – parem sisekliima, kõrgem energiaefektiivsus ning tehnosüsteemide pikaajalisus. R8 Digitaalse Operaatori keskmine saavutatud energiasääst on enam kui 20%.

Lisainfo:
Kaarel Loigu
Capital Mill tegevjuht  kaarel.loigu@capmill.eu  +372 503 2845

Podcast: Capital Milli tegevjuht Kaarel Loiguga majandusest, pankadest, euriborist ja ärikinnisvarast

Kaarel käis taaskord oma kogemust jagamas ja tulevikust rääkimas. Seekord olid ta vestluspartneriteks podcasti “Kinnisvarajutud” saatejuhid Siim Semiskar ja Algis Liblik. Saates andis Kaarel oma senise kogemuse pealt hinnangu praegusele olukorrale ning tegi ka mõned julged ennustused majanduse, kinnisvara ning panganduse kohta. Lisaks räägiti pikalt eelmisest suurest kriisist, mille läbis Kaarel panganduses töötades. Arutleti, kas täna on näha sarnaseid ohumärke või peaks muretsema hoopis teiste kitsaskohtadepärast. Või kas üldse peaks muretsema?

Saate teises osas mindi süvitsi Capital Milli teemal – millega Baltikumi kinnisvaraturul silma oleme jäänud ning mida on veel oodata.

Aitäh saatejuhtidele ja Kaarlile põneva vestluse eest!

Kuula järgi siin

 

Podcast: kuidas teha pilvelõhkujat

Refereeritud tekst Delfi Ärilehest. Podcast on järelkuulatav siin

Kuidas teha erakordseid ehitisi? Milline roll on hoone arhitektil, ehitusinseneridel ja tellijal? Eesti mõistes „pilvelõhkuja“ Skyon on hea näide suurepärasest koostööst ja tulemusest.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liitu www.ekel.ee kuulub 65 arhitekti- ja inseneribürood, kus töötab ligi 800 projekteerijat. Igal aastal valmib Eesti arhitektide ja inseneride loomingu tulemusena hulgaliselt omanäolisi ehitisi – parimad nendest jõuavad ka EKELi korraldatavale konkursile „Aasta ehitusprojekt“, kus tõstetakse esile parimaid projekteerimismeeskondi, tunnustatakse arhitekte ja ehitusinsenere.

Ühest sellisest ehitisest ja selle loomeprotsessist tulebki juttu. Eesti mõistes „pilvelõhkuja“ Skyon on elava fassaadiga kõrghoone, mis annab Maakri kõrghoonete kvartalile uue suurlinliku noodi. Projekteerimisprotsessi silmas pidades on tegemist näitega projektimeeskonna väga heast koostööst, mille tulemusena valmis suurepärane hoone. Kuidas teha erakordseid ehitisi? Milline roll on hoone arhitektil, ehitusinseneridel ja tellijal? Sellest nüüd räägimegi.

Saates räägivad:
– arhitekt Raivo Kotov, KOKO arhitekid OÜ;
– konstruktsioonide projekteerija Marti Sein, Neoprojekt OÜ;
– hoone tellija Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo;
– tellija Capital Milli projekteerimistööde juht Reet Kalmet.
– Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron.

Capital Mill Äripäeva raadiosaates “Kinnisvaratund”

Kaarel Loigu ja Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam, MRICS, käisid hiljuti Äripäeva saates “Kinnisvaratund” rääkimas välismaiste investorite huvist Baltikumi ärikinnisvara vastu. Saates räägitakse, millises mahus on välisinvestorite huvi peale sõja alguse pausi taastunud, kui suurte ootustega välisinvestorite juurde minnakse ja millistes summades kokkulepetega tavaliselt tagasi tullakse. Arutatakse, miks on välisinvestori jaoks atraktiivsed pikaaegsete üürilepingutega südalinna bürood ning mille vastu veel huvi tuntakse. Lisaks räägitakse saates, mida ootavad arendajad ja haldajad 2023. aastast ning millised on ettevõtete järgmise aasta eelarved.

Kuula kogu saadet siin

Arvamuslugu. Kaarel Loigu: Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Kodukohas asuva poe eeliseks on lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida, kirjutab ärikinnisvaraarendaja Capital Mill OÜ tegevjuht Kaarel Loigu.

Eestisse kerkisid pea kõik praegused suuremad kaubanduskeskused kümme ja enam aastat tagasi. Suured kaubanduskeskused olidki kaubanduse sünonüümiks. See trend on nüüd peatunud. Kaasaegset kaubanduspinda lisandub loomulikult juurde, kuid pigem väikeste arenduste korras elupiirkondades tegutsevate väiksemate kaupluste ja mikrokeskuste nišši ning maakonnakeskustesse.

Me võime seda nimetada strukturaalseks muudatuseks kaubanduspindade arenduses, kui soovite, sest muutunud on palju – suurimaks mõjutajaks seejuures on olnud koroonapandeemia. Jah, ka enne seda oli aeg-ajalt jutuks mõne kehvema asukohaga suure ostukeskuse eksistents, kus otsiti võimalusi luua klientide meelitamiseks täiendavaid meelelahutusteenuseid või kaaluti avalike teenuste toomist jõude seisvale kaubanduspinnale. Kuid viimase löögi andis ikkagi koroona.

Pimedad aknad

See on mõneti võrreldav näiteks teiste koroonapandeemiaga kaasnenud põhimõtteliste muudatusega, mis on jäänudki püsima. Mõelgem siin kasvõi plahvatuslikult kasvanud kaugtöö osakaalule. Paljudele toona kodukontorisse sunnitutest on selline tööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama. See on uus normaalsus, mis tundub iseendastmõistetavana. Sarnaselt kaugtööga on viimase paari aastaga oluliselt kasvanud e-kaubandus ning tegelikult digitaliseerimise tase üldse.

Paljudele kodukontorisse sunnitutest on selline kaugtööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama.

Mitmes Euroopa riigis (nt Saksamaa, Austria, Taani, Holland) jälgiti vastavate loendurite abil jalakäijate hulka eri linnade kesklinna piirkonnas koroona ajal. Arusaadavalt ja ilmselgelt mõjutasid seda erinevad toonased piirangud ning oluliselt vähenenud liikujate arv jättis jälje ka kesklinnas tegutsevatele jaekaubandus- või teenindusettevõtetele. Sellest taastumine pole olnud kiire, kesklinna piirkonna üldine atraktiivsus ja elu keskmeks olek sai tuntava löögi.

Sama pilt avanes Eestiski. Tallinna süda ehk kesklinn oli inimestest tühi ja vaateaknad pimedad. Suurtes kaubanduskeskustes oli vaid toidupood avatud, ülejäänud kümned ja kümned rentnikud ehk siis rõiva-, jalatsi-, sporditarvete, ilutoodete, mööbli jne müüjad ei saanud pikka aega tegutseda. Ehk suured keskused minetasid oma senise tähenduse – polnud külastajaid, polnud meelelahutust, polnud kaubandust.

Samas olid kogu pandeemia ajal avatud väikesed piirkondlikud keskused, kus tavaliselt on koha leidnud toidupood, apteek, lillepood ja veel mõni väike teenusepakkuja. Koroona muutis need hoobilt kohaliku elu ja kogukonna mikrokeskusteks. Tegemist oli kohtadega, kus saab keerulisel ajal oma vajadused rahuldatud – toit ja ravimid on olulised, uued kingad ja teksad võivad seevastu oodata paremaid aegu. Lisaks muidugi ka selle piirangu mõju, mis peatas meelelahutuse ja muude ürituste korraldamise.

Uus normaalsus

Sääraste piirkondlike minikeskuste teke ja nende elujõud on teisalt ka paratamatu suundumus. Kui ajutiselt puudub ligipääs kestvuskaubale või mitteelulistele teenustele või need puuduvad sootuks, siis saavad inimesed veel hakkama. Toiduta siiski mitte, ja nii ongi toidupood keerulisemal ajal see tõmbekeskus. Lisaks on kodukohas asuva poe eeliseks seesama lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida.

Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Siin saab vabalt tõmmata paralleeli sellega, kui üks maapiirkondades tegutsev jaekaubanduskett kunagi teatas, et tegelikult tegelevad nemad päriselt regionaalpoliitikaga, sest kõik teised, kaasa arvatud riik, on oma teenused maalt minema kolinud. Kauplus kohaliku kogukonna keskusena ja kogunemiskohana aga tegutses jätkuvalt.

Samuti on üle Eesti laienemas mitu suuremat jaeketti, mis otsivad sobivaid asukohti toidu- ja esmatarbekauplustele just väljaspool suuremaid linnu. Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Vaevalt põhjustab uus, sügistalvine koroonalaine selliseid sulgemisi, nagu kogesime eelnevatel aastatel. Oleme õppinud sellistes tingimustes elama ja oludega arvestama. Küll aga arvan, et oma kodulähedase toidupoe «avastanud» klient jätkab seal käimist ka edaspidi. Tema jaoks ongi see kaubandus.

+372 630 3700
property@capmill.eu

© Capital Mill 2021

➤