Autor: Piret Reiljan (preiljan@gmail.com)

Igor Mölderi (43) ja tema äripartneri Marko Kulli (45) rajatud Capital Mill arendab just praegu keset Tallinna südalinna uhket värvilist pilvelõhkujat, oma esimest – Igori jaoks on see ettevõtte ajaloo ja ellujäämise sümbol.

Kiviõlis sisuliselt küla peal üles kasvanud Igor võis lapsena vaid unistada oma toast, mille seinale kleepida tollase staari Sylvester Stallone’i plakat. Nüüd rajab ta maja, mis ulatub pilvedesse. Meeste ambitsioonidel aga piire pole, pärast pilvi tuleb ju veel kosmos.

Esimest korda kohtusin kinnisvaratandemiga täpselt 10 aastat tagasi, 2011. aasta märtsis. Mehed olid siis üpris värskelt, keset äsja lõppenud majanduskriisi, asutanud ärikinnisvara juhtimise ettevõtte ning torganud silma turu julgeimate tehingutega, esindades jõukaid Vene kundesid. “Me käitusime vastupidiselt üldisele meelsusele, et tuleks kuhugi ära põgeneda, ja kolida näiteks Hispaaniasse elama“,rääkis Marko toona Äripäevale. Nüüdseks uueks kohtumiseks on meeste juhitava ja arendatava kinnisvara maht kerkinud silmipimestavalt – 40 miljonilt üle 500 miljoni euro. Ja siht on veel sel kümnendil miljardit püüda.

Igor ja Marko lõõbivad Tallinna südalinnas Navigatori ärimajas Capital Milli kontoris mööda veerenud aja üle. “Kas sa selle mehe tunned veel ära?” küsib Igor, kui kontorituuri teeb ja seljatagant Markole läheneme (Marko ei saanud seekord intervjuuks maha istuda ja nii jutustame Capital Milli lugu peamiselt läbi Igori teekonna). Marko naerab ja ütleb, et nad on tõesti natuke muutunud: “Näitasin naisele kodus fotot, mille 10 aastat tagasi loo jaoks tegite, siis olime ikka täitsa teised inimesed.”. Toonasel fotol mõjuvad mehed ehk tõesti kui poisikesed, küll aga paistab äritandem nüüdki olevat vähemalt sama heas vormis.

Veidi hiljem istume Igoriga moodsas koosolekuruumis, mida ilmestab muu hulgas pilvelõhkuja Skyoni makett. Küsimuse peale, kuidas päev läinud on (kohtume kell 14), lööb Igor särama. “Tänane päev on väga ilus olnud. Tegime hommikul kell kaheksa trenni kolleegidega. Tundub, et treening oli liiga intensiivne, väike rammestus on peal.” Selgub, et Capital Milli tiim tegi ühiselt klassikalise poksi trenni.

Ühise trenni teemat edasi arendades räägib Igor, et ettevõte üritab oma inimesi hoida ja motiveerida mitmete ühistegevustega. Lisaks suve- ja talvepäevadele käiakse näiteks koos Šveitsis suusatamas, talisuplemas, Soome kelkudega sõitmas. “Meil on kaadrivoolavus väga väike, inimesed tulevad aastateks tööle ja üritame hoida vaimu kõrgel, et suhe oleks vahetu.” Igor muigab, et tema ise on kõige keerulisem inimene selles tiimis. “Kui võtame kellegi tööle, siis ta on meie inimene, me hoiame teda. Oleme siin kõik juba väga head tuttavad ja sõbrad.”

Capital Milli kontor on üllatavalt pisike. Tuleb välja, et sadu miljoneid väärt kinnisvara majandatakse ja arendatakse Tallinnas kõigest veerandsaja inimesega. Lisanduvad Läti tiim 2 inimese ja Leedu tiim 3 inimesega. “Me oleme tõesti päris võimekad, kõik protssesid on üpris trimmis. Olen nõus, et meil ongi väga efektiivne tiim.” Efektiivistamine käib seejuures üha edasi, näiteks läbib ettevõte parasjagu IT-auditit ja leiutab võimalusi, millega tööd veelgi automatiseerida.

Koroona riivas õige leebelt

Küsimusele, kuidas on Capital Milli tegevust mõjutanud aasta aega kestnud koroonakriis, vastab Igor, et alguses oli määramatust ja hirmu üpris palju. “Minul isiklikult oli küll, paanikaks seda päris ei saa nimetada, aga mure oli suur. Ma ei saanud aru, mis nüüd hakkab toimuma, tundus, et läheb suuremaks andmiseks. Aga ei.” Capital Milli tiim mobiliseerus ülikiiresti: kaardistati kõik probleemid, suheldi pankade ja klientidega, analüüsiti, kes klientidest võib potentsiaalselt pihta saada jne. Igori sõnul on kriis olnud väga hea lakmuspaber tiimi jaoks. “Ma siiralt ütlen, et meie tiim sai väga hästi hakkama, olen õnnelik selle üle.”

Majanduslikus mõttes on koroonakriisi mõju Capital Millile olnud üpris marginaalne. “Teises kvartalis nägime 6-7% langust enda tuludes, kolmandas olime juba nullis, neljandas plussis, kõik oli väga okei,” kommenteerib Igor möödunud aastat. “Meie portfell on hästi hajutatud, õnneks meil ei ole väga palju restorane, pole üldse hotelle. Oleme märgatavalt paremas olukorras kui mõni meie konkurent.”

Kasumiaruandest rohkem on mõjutatud saanud igapäevane töö- ja seltsielu, nii nagu inimestel üle maailma. “Eelmise aasta Märtsis pidime kõik koos Šveitsi suusatama minema, aga kui olukord hakkas eskaleeruma, siis lõpuks hääletasime, mida teha. Õnneks otsustasime mitte minna.” Samas massilist kodukontordamist Igor isiklikult ei poolda ja nii on suurem osa töötajaid ikka kontoris käinud. Kontor pole täielikult avatud, kuid ühes ruumis töötab siiski mitu inimest. “Kui inimene ikka tahab kodus töötada, siis ma kätt ette pole pannud, kuigi ise eelistan, et inimesed töötavad kontoris.” Igor lisab samas, et kokkuvõttes on peamine, et töö oleks tehtud, muu on kokkulepete küsimus. Nii ei loeta Capital Millis ka tagumikutunde, kuid eeldatakse, et pingelisemal momendil tehakse töö ära kellaosuteid vaatamata.

Lapsepõlv alkohoolikute pesamunana

Igor ütleb intervjuu käigus välja ambitsioonika eesmärgi – püüda 2028. aastaks ehk 20 aastat pärast asutamist kinni miljardiportfell. Kui see täitub ja tegelikult juba praegu pole vaja pikalt mõtiskleda, kas kinnisvarainvesteeringute juhist suurarendajaks tõusnud ettevõte on meeste elutöö või mitte. Kuid Capital Millile eelnes palju värvikaid aastaid, mis ladusid ehk tähtsaima – vundamendi.

“Lapsepõlvest mul väga palju mälestusi pole, lihtsalt see on olnud nii kirju,” ütleb Igor. Ta lisab, et ei ole oma lugu avalikult kunagi rääkinud, sest see on pikk ja masendav. Nüüd ta räägib, kuid jätab palju igaühe enda fantaasia hooleks. “On olnud rajusid asju, mida laps ei tohiks mitte kunagi näha, aga avalikult pole mõtet sellest rääkida.”

Igor oli lühidalt öeldes joodikutest vanemate pesamuna. Ta sündis ja kasvas Kiviõlis. Oma kodu tal sisuliselt polnud. “Ma olen oma õdede, venna ja vanaema võlglane, nemad on mind üles kasvatanud, kogu külaga.” Nagu öeldud, oli Igor pere noorim laps ja tema vanusevahe teiste lastega oli suur. Kui Igor teismeliseks hakkas saama, olid ta õdedel ja vennal juba oma pered ning nii ta liikus “nagu beduiin” nende perede vahel. “Ikka unistasin, et kunagi saab mul olema oma tuba ja Stallone’i plakat seinal ning võib-olla tühjade õllepurkide kollektsioon riiulil – tavalise Nõukogude lapse soovid.”

Igor käis Kiviõli Vene koolis, oli enda sõnul “selline keskmik, talendiga ei hiilanud”. “Sporti tegin päris palju, et mitte elu hammasrataste vahele sattuda. Kiviõlis oli ikkagi väga suur risk selleks.” Igor mõtiskleb, et eks pahandusi ikka oli, ka kaklusi. “Mind on hoitud, et ma ei läinud ei oma vanemate ega kaaslaste teed. Kes on mind hoidnud, see on uskumuste küsimus.” Igor on praegu tänulik, et sai üpris varakult aru, et peab oma elus midagi teistmoodi tegema, et end oma lapsepõlve keskkonnast välja rebida.

“Ma olen alati unistanud, et ma saan ettevõtjaks, et ma saavutan midagi ja muudan elu kulgu.” Nii nagu paljud tänased ettevõtjad, oli ka Igoril juba lapsena see miski – ettevõtja hing. Juba 13-14aastaselt mõtiskles ta palju tuleviku üle, tundis ambitsiooni kunagi midagi suurt ära teha. Ja poisikesena sai ta ka esimesed kauplemise kogemused: küll müüs ta oma korjatud seeni ja marju, küll metalli, aga ka suitsu ja viina. Ta töötas suviti, et osta kooliks vajalikke asju. Oma kõige suuremaks õpetajaks peab Igor emapoolset vanaema. “Ta pidevalt sebis ja ma olin pidevalt imestunud, et ta suudab end pensionärina ülal pidada, mind ülal pidada, ja tal ei olnud kunagi puudust. Selline väga unikaalne inimene oli.”

Unistas Kiviõli muutmisest

Tüürides lähemale Igori lapsepõlve valusamatele seikadele jääb mees enesele kindlaks: ei ole mõtet kõike avalikult rääkida. “Neid lugusid on palju, mõned on väga koledad.” Kas ta nägi vägivalda? See on veel pehmelt öeldud. Ent jätame Igorile õiguse jutustada neid lugusid lähematele inimestele. “Kui olen vahel kolleegidele oma lugusid rääkinud, siis nii mõnigi imestab, et kuidas see üldse võimalik on. Aga saatused on lihtsalt erinevad.”

Igori vanemad surid juba ammu, siis kui tema oli käimas alles 20ndate eluaastate algust. Nad võttis ootuspäraselt viinakurat ja võttis kiiresti. Igorit kuulates tabab mind üks suuremaid üllatusi siis, kui ta teatab esiteks, et on tänulik kõigi raskuste eest, sest need on teda kujundanud, ning teiseks, et tema vanemad olid väga toredad inimesed. “Ma olen alati mõelnud, et sinu saatus on sinu valikute summa. Keegi teine selles süüdi ei ole. Päeva lõpuks on nad sinu vanemad …”

Oma õdede-vendadega käib Igor tihedalt läbi ja üritab neid aidata, nii palju kui saab. Nemad on jäänud Kiviõlli. “Nad on väga väärikad, isegi kui üritad neid aidata, siis niisama lihtsalt nad abi vastu ei võta. Kuigi nende sissetulekud on nii häbiväärselt väiksed, et vahel imestad, kuidas inimesed hakkama saavad.” Tabavalt öeldud, selline on elu paljude jaoks Eestimaal. “Nad on rõõmsameelsed, teevad tööd ja  tunnevad elust rõõmu. Kui vaatad nende elu, siis enda mured muutuvad väga väikseks. Kõik on suhteline. Aga see on tervendav, üldse Kiviõlis käimine on tervendav.”

Esiotsa oli ka Igoril enesel sinisilmne unistus, et ta suudab Kiviõli muuta ja jääb just sinna elama. Elul olid aga omad plaanid ja pealinn neelas mehe endasse. “Kui ülikooli tulin, siis Tallinna kolimine oli minu jaoks ikka väga valulik protsess. Kõik oli teistmoodi, suur linn, trollid, bussid, meeletult palju autosid. Mul läks kuskil pool aastat, enne kui harjusin.” Kõlab nagu paljude väikelinna noorte teekond.

Ülikooli jõudis Igor enda sõnul tänu sellele, et põhikooli lõpus sai ta aru, et peab keskenduma ühele: kas spordile või õppimisele. Kuna tema toonases meelisspordis suusatamises ei tulnud tulemused tahtele järgi, otsustas ta õppimise kasuks. Nii sai kolmepoisist neljade-viite poiss. Ja see tuli pingutusega, sest lahtise peaga Igor tol ajal polnud, nagu ta ise meenutab.

Eluülikool nimega Hansapank

Veel ülikooli ajal  algas eluülikool, nimeks Hansapank. “See oli parim kogemus mu elus.” Igor võeti 22aastaselt tööle investeerimiskonsultandiks, tema palk oli 4000 krooni pluss tulemustasu. “Olin selleks hetkeks just abiellunud. Tegelikult oli tunne, et ma ei saa hakkama. Ei tööga ega ka selle palgaga enda ja naise ülalpidamisega. Aga jäin ellu, trotsisin raskusi.” Ta lisab mõtlikult, et algus oli päriselt ka väga raske.

Igori töö oli esialgu sisuliselt telefonimüük. “Helistasid inimesi läbi, kutsusid kohale ja üritasid neid aidata vara paigutamisel.” Müügitööga on tema sõnul nii, et kui suudad kannatada ära valu mingi hetkeni, mil sul tekib piisavalt pagasit ja kogemust, siis hakkab ülesmäge minema. “Aga probleem on selles, et väga paljud ei suuda seda valu ära kannatada! Nad tahavad kohe.”

Igori sõnul ei läinud tal läbi selle valu murdmiseks väga kaua aega, aga ta tegi selleks ka väga palju tööd. “Kuni selleni välja, et ma harjutasin tunde peegli ees oma esitlusi.” Eredama näitena müügitööst meenutab Igor, kuidas ta käis sisuliselt töölissööklates teise samba pensionifonde müümas. “Palusin ettevõtete juhtidelt 12 minutit aega lõunapausi ajal, et nende töölistega rääkida. Kujuta nüüd ette, et töömehed lürbivad oma suppi, sul on 6 minutit ettekandeks, 3 minutit küsimustele vastamiseks ja 3 minutit lepingute sõlmimiseks. Ja ma suutsin vahel tulla 20 lepinguga tööle tagasi, samas kui mõni kolleeg polnud ühtegi sõlminud.”

Siis sattus Igor pangas edasi varahaldusse ja oli portfellihaldur ehk paigutas inimeste vara. “Miks ma ütlen, et see oli eluülikool? Esiteks õppisin elama suurte numbrite maailmas. Teiseks jälgisin inimeste saatuseid ja elusid. Miks see klient, keda ma teenindan, on edukas? Midagi ta ju teeb teistmoodi.” Niimoodi teisi jälgides õppis Igor endale suuremaid eesmärke seadma. “See pani aluse ärile, mida praegu teeme,” on temas äratundmine.

Igor iseloomustab end kui väga läbematut tüüpi – ta tahab, et tulemused tuleks homme. “Kolleegid tihtipeale kannatavad sellepärast,” muigab ta. “Pangas oli nii, et ma tegin alati rohkem, kui mulle ette pandi. Siis mõne aja pärast hakkasin ise seadma endale ülemustest suuremaid eesmärke. Kolleegid alati ütlesid, et kuule, loll oled või, mis mõttes?!” Ent Igori maailmas on küsimus selles, kuhu sa enda jaoks plangu paned – kas põlvini, vööni või kõrgemale. “Ja üle saad sa sellest kõrgusest, mille ise sead ja milleks trenni hakkad tegema.”

See on Igori veendumuse kohaselt ka põhjus, miks Capital Millis on selline kultuur, kus pole midagi sellist, mida tiim kardaks teha. “Suur eesmärk võib alguses olla hirmus, aga sa jagad selle tükkideks, mõtestad tükid lahti ja hakkad liikuma.”

“Meil on ka praegu väga suur number ees, mida tahame saavutada. Mul pole probleemi seda välja öelda. Me unistame miljardisest varade mahust aastaks 2028,” räägib Igor justkui muuseas. “Kuidas me sinna jõuame, mul pole õrna aimugi, aga üritame seda juba lahti mõtestada. Teades oma meeskonda – me kindlasti jõuame sinna.”

Capital Milli saadavad müüdid

Igori sõnul on Capital Milli kohta algusest peale ringelnud mitmeid müüte. Esiteks räägitakse, et “Igor tuli pangast ära ja võttis kliendid kaasa, mis tal viga!” Neile tahaks Igor alati öelda, et viga ei olegi midagi, aga tehke järele! “Aga tegelikult need inimesed ei tea asjaolusid. Muidugi kliendid  tundsid huvi, et kuhu sa lähed ja mida  tegema hakkad. Aga kui rääkida konkreetselt, siis tegelikult sadadest klientidest ainult kolm inimest olid valmis proovima end kui erainvestorit.” Igor ütleb, et kuni oled pangas, oled vajalik, aga niipea kui astud üle lävepaku, ei ole sa enam mitte kellelegi vajalik, sest side katkeb.“

Teine müüt on on see, et mehed käivad ringi ja otsivad rikkuritest kliente. “Me ei ole end kunagi turundanud. Jah, ma olen paar korda kusagil esinenud, aga mitte ühtegi klienti me sedasi saanud ei ole.” Igori sõnul said nad väga kiiresti aru, et ei müü saia. “Me müüme usaldust ja tänavalt me inimest ei leia. Meie äri on kasvanud alati soovituste pealt. Rahad on ju suured.”

Kolmas müüt on, et Capital Millil on tohutult igasuguseid investoreid. “Meil on tegelikult väga väike partneritering, kellega koostööd teeme – umbes 20” Usaldussuhet ei saa ehitada sadade inimestega, see lihtsalt ei ole võimalik, on Igor veendunud. “Aga need inimesed, kes meil on, nendega on juba pikaajaline suhe ja me ei pea selleks kuhugi sõitma. Ma võin alati minna, aga ei ole vajadust, meil on kõik protsessid paigas, aruandlus on paigas, inimesed täpselt teavad, mis toimub.”

Mis on Capital Mill, küsib Igor ise filosoofiliselt. “Me oleme väga palju muutunud. Kui alustasime teenuse osutajana, siis nüüd teenindame vaat et poole mahu ulatuses enda omanikke. Oleme muutunud teenuseosutajast arendusettevõtteks.” Capital Milli prioriteet on oma kinnisvaraprojektide arendamine.

Et iga ettevõtte taga on inimesed, räägime ära ka Capital Milli põhiomanike, Igori ja Marko äritandemi alguse loo. 2008. aasta kevadel Hansapangast lahkudes oli Igor 30 ja mõtles, et kui ta nüüd midagi ise ei alusta, võib ta finantssektorisse “vegeteerima” jäädagi. “Mõtlesin, et kui ma ka hakkama ei saa, siis leiva ikka lauale teenin, müün kas või reklaami.”

Markoga oli Igor kohtunud esmalt ühel privaatsel üritusel ja aastaid hiljem trehvasid mehed uuesti, siis juba uues olukorras ja rollides. “Mina olin Hansapangas ja juhtumisi olin ka Arco Vara kinnisvarafondi nõukogu liige koos Viljar Arakase ja teistega. Marko oli siis selle fondi investeeringute juht. Nemad käisid oma projekte kaitsmas ja siis ma jälgisin, kuidas nad tööd teevad, kuidas arvutavad, kuidas lähenevad asjadele,” meenutab Igor. Ning kui ta ühel päeval päris oma ärile mõtles, helistaski ta Markole. Nii see kõik algas.

“Me tulime mõlemad varasemalt töölt ära mais 2008 ja augustis algas finantskriis. Fenomenaalne ajastus!” naerab Igor. Aga tegelikult see ei olnud nii planeeritud ja alguses oli ikka päris raske. Olukord majanduses oli ikka vaga keeruline. “Esimese pooleteise aasta jooksul oli mul mingi hetk isegi tunne, et paneme selle ürituse kinni. Marko aitas mul asjale kainelt vaadata, et ostame nui neljaks asju üles ja siis liigume edasi,” on Igor tänulik.

Pool aastat pärast asutamist liitus tandemiga Capital Milli kolmas, väiksem omanik Tanel Samuel, kes võttis alguses enda peale haldusküsimused ja hiljem ka ehitus- ning arendusküsimused.

Markot kirjeldab Igor suurepärase suhtleja ja uste avajana. “Talle meeldib tegeleda strateegia ja suure pildiga. Marko on terav ja paneb alati tähele ka detaile. Ma arvan, et Baltikumis ei leia ühtegi meie valdkonna inimest, kes teda ei tunne.” Taneli kohta ütleb Igor, et mees räägib vähe, kuid  teeb palju. “Tema võimekus on fenomenaalne. Ta on ka väga siiras ja hea südamega inimene. Inimestele meeldib temaga koos olla.”

Hea südamega on kõik kolm Capital Milli omanikku, sest juba aastaid on neil kombeks osa kasumist ühiskonnale tagasi anda. Tanel kui maadlusliidu üks eestvedajaid toetab maadlust, Igor toetab kogudusi ja hättasattunud inimesi ning Marko lastesporti. “Ma arvan, et teadlik otsus midagi ühiskonnale tagasi anda on väga oluline. See tuleb ka vanusega, aga kui sa seda teadlikult ei õpi, siis sa ei pruugi säilitada seda, mis sul on,” usub Igor.

Vene raha tingimata ei haise

Kui jõuame teemani, milleni Ida investorite ja suurte rahade puhul ikka jõutakse – rahapesu ja selle tõkestamiseni – ohkab Igor naeratades. Ta räägib, et ühiskond on muutunud ja asjad, mis olid mõnikümmend aastat normaalsed, ei ole seda enam mitte. “Ma arvan, et raske on neil, kes pole muutustega kaasa läinud.” Oluline muudatus toimus tema sõnul kusagil 2015. aasta paiku. Silmas peab ta mõistagi klientide tausta kontrollimist ja laiemalt kõiksugu compliance’i (vastavuskontroll) teemasid.

“Meie alustasime igasuguste compliance’i teemadega tõsisemalt kusagil 2013. aastal, mil tegime päris suurt auditit oma asjadele. Juba siis hakkas mul tekkima arusaam, et olukord ei lähe kergemaks, vaid järjest keerulisemaks.” Praeguseks on Capital Mill koostöös audiitoritega paika pannud, kuidas compliance’i protsess välja peaks nägema, et kõik oleks seaduslik. Ettevõttes töötab riskide maandamiseks Šveitsi noormees, kes varem töötas Šveitsi pangas – tema on compliance officer. “Ta kontrollib tausta, värskendab infot, raporteerib.”

Igori sõnul teevad nad heas usus kõik võimaliku, et mitte sattuda ebameeldivasse olukorda. “Oleme potentsiaalseid kliente ka välja praakinud, neid ei ole olnud palju, aga on. Kui inimene ikka pole bankable või compliable, mis sa siis teed? Sul ei ole mõtet alustada koostööd, milles on potentsiaalsed riskid panga, enda ja kliendi jaoks.” Siiski ütleb Igor, et oleks väga kahtlane väita, et nad teevad nüüd sajaprotsendiliselt kõik ja välistavad igasugused probleemid. “Aga ma arvan, et meie meeskond saab riskidest aru ja teeb maksimumi, et sellest kaugele hoida.”

Rahapesu teema kokkuvõtteks nendib Igor, et tegelikult on rahal tihtipeale rahvus, kuigi armastatakse muud väita. “Aga me ei saa käsitleda kõiki inimesi kurjategijatena. Isegi kui ta on Vene investor, võib tal olla selge äri. Neid inimesi, kes on Venemaal päris ettevõtlusega raha teeninud, on väga palju. Mind häirib, et paneme kõiki ühte patta, kui miski on nii-öelda Vene haisuga.”

Tahan Igoriga pisut lahata ka mõningaid Capital Milli äritülisid ja maksude optimeerimisi, mis ikka ja jälle meediasse tilkunud on. Selle teema peale muutub mõtlik Igor veelgi mõtlikumaks. “Meie ettevõtte suhtes paistab kohati olevat ebaterve tähelepanu, see tundub isegi kuidagi süsteemne,” nendib ta. Igorit häirib, et võetakse mõni neid puudutav teema ja avaldatakse see hulga küsimärkidega tuginedes vaid oletustele. Samas tuleb möönda, et oleme kasvanud suureks ja sellega seoses on tõusnud huvi ka meie tegemiste suhtes; see on normaalne.“Kui me oleme maksuametiga mingid teemad läbi käinud ja meil on olemas isegi paber selle kohta, et kõik on okei, siis … Ma ei taha, et see kõlaks nagu etteheide, aga no kas me peame sellest suurt teemat tegema?” küsib ta.

Selgituse peale, et ajakirjandus kajastab alati küsitavusi ja mida põhjalikumad vastused sellisel puhul anda, seda parem, teatab Igor, et nad on küll valmis alati küsimustele vastama, kuid mingil hetkel hakkad paratamatult sellest väsima. Ja vahest tundub, et vastused tihtipeale kedagi ei huvita kuna suhtumine ja suund on juba paigas…

Capital Milli puhul on juttu olnud maksutrikkidest läbi Hollandi ja läbi laenude andmise, aga ka äritülidest näiteks Timofey Sukonkini ja Vladislav Bobroviga. Igor jääb napisõnaliseks ja ütleb, et las kohtuveskid jahvatavad, kus vaja. “Meil pole skandaale, meil on korporatiivsed konfliktid. Oleme teinud tööd ja loonud väärtust, seega me ei küsi võõra oma vaid seda mida oleme välja teeninud. Küsime seda, mis kuulub meile.”

Maksude teema peale sõnab Igor, et igal otsusel on mingi majanduslik sisu. “Sa ikka küsid audiitorite käest, erinevate nõustajate käest, teed otsused mingi info baasilt, mitte nii, et läheme lihtsalt teeme midagi, mis võib-olla ei ole ilus. Me ei hakka sellega riskima, meil on liiga palju, mida löögi alla panna.”

Siberis akusid laadimas

Inimene pole vaid tema töö. Igori sõnul on inimene kui kolme jalaga taburet, mille kõik jalad peavad kandma: tööelu, pereelu ja vaimne elu.

Tööelust juba rääkisime. Vaimse poole toitmiseks loeb Igor raamatuid, mediteerib, spordib ja kalastab. Et Igor on usklik, loeb ta näiteks piiblit. Aga loeb ka äri- ja enesearengu raamatuid. Sporti teeb Igor tavaliselt iga päev, reeglina hommikuti, tõustes kas kell 6 või 6:30, olenevalt kui väsinud ta parasjagu on. Ta sõidab rattaga, teeb üldfüüsilist trenni ja poksib.

Igor on kirglik kalamees. Ja ta ei kalasta kaugeltki mitte ainult kodumaal, vaid ka asustamata nii-öelda pärapõrgus. “Kogu selle pinge juures maandan end õngega kuskil ürgses looduses. Olen käinud kohtades, kus inimese jalg pole varem sammunud. Olen Kamtšatkal käinud, Sahhalinil, Siberis. Mul on inimesed, kellega koos käin. Vahel elame keset ürgset taigat, kus 300 km radiuses pole ühtegi inimest.”

Kas oled karusid ka näinud, küsin õhinal. “Muidugi, palju. Ikka on hirm olnud, imelik kui poleks. On olemas reeglid, mida teha. Tavaliselt tasub laulda, valjusti rääkida, tasub end kõvasti lõhnastada, pipraballoon või jahipüss kaasas hoida,” räägib Igor. Ta ütleb, et pole õnneks karudega päris vastakuti sattunud, aga on ka emakarusid koos poegadega eemalt näinud. “Sellistes kohtades sul pole telefoni ega muid häirivaid asju. Sa tead, et oled meestega koos ja lülitad end täielikult välja. Sellistes kohtades ei suuda ma tööle üldse mõelda.”

Kuhugi kalastama lennata üritab Igor paar korda aastas, aga Eestis käib ta tihti kalal erinevates paikades. “Just hiljuti ostsin endale kalastuspaadi, nagu väike laps panin seda kokku ja uurisin. Nüüd saan iga kell autosse hüpata ja minna.”

Tabureti kolmas jalg – perekond. Igor on abielus teist korda. Oma esimeselt abikaasalt sai Igor muide oma perenime – Mölder. Sündis ta Vene perenimega. Oma isikliku elu kõige ärevamaks hetkeks peab Igor aga pisipoja sündi. “Minu eraelu kõige ärevam hetk oli just hiljuti. Mul sündis 15.03.2018 poeg. Tegelikult see oli kõige õnnelikum ja ärevam hetk. Ma ei oleks uskunud, et see nii eriline on. Ma ootasin last 20 aastat ja see hetk on midagi sellist, mis on kirjeldamatu.”

Igor ütleb, et olles 43 aastat vana, tajud sa vanemaks olemist iga keharakuga. “Ma arvan, et ma ei tajuks seda nii, kui ma oleks noorem. Praegu ma naudin iga hetke, mida lastega veedan.” Igor kasvatab ka ühte kasulast ja nende perekonda on varsti sündimas kolmaski laps.

ERALDI

Pilvelõhkuja Skyon – ellujäämise sümbol ja kaleidoskoop

“Skyoni projekt on meie ajaloo ja ellujäämise sümbol, see on loogiline järjekordne kulminatsioon meie tegevusele, oleme alati nii kvaliteedis kui ka ambitsioonis vunki peale keeranud,” ütleb Igor Mölder.

Igori sõnul unistab iga endast lugupidav arendaja, et kunagi midagi sellist teha. “Kitsamates ringkondades on selle üle väga palju nalja tehtud. Eks see on ju eneseteostuse üks osa.”

Igor end Skyonist rääkides tagasi ei hoia: see on julge, teistmoodi, sihvakas ja elegantne maja. Võhik märkab Skyoni juures esimesena värve, mis võivad eestlastele mõjuda kaheti: närvi ajada või vaimustada. “Üldiselt ühiskonnale meeldib. Muidugi on ka neid, kes meie arvamust ei jaga, aga eesmärk polegi kõikidele meeldida.”

Igor räägib, et kui sa pole piisavalt julge, siis teed nii, nagu ikka tehakse: “Klaaskuubikud ja …” Ta räägib, et Capital Mill on silmas pidanud energiatõhusust. “Kõrghoonel ei ole võimalik suurendada energiatõhusust, kui sa ei lähe klaaspinna kallale, sa pead klaaspinda vähendama. Ta on nagu kaleidoskoop.”

Skyoni rajamise otsus sündis meestel kiirelt. 2017. aastal oli saadaval detailplaneeringuga maa ja tuli kiirelt tegutseda. “Ma võin öelda, et see ei olnud odav. Me kaalusime kõik riskid läbi ja mõtlesime, mida me tahame teha. Ja see otsus oli päris kiire ja üksmeelne, et teeme ära.” Tehingu vastaspoolel oli toona Iiri pritoluga omainkud. Kopp löödi maasse 2018. aastal.

Capital Milli oluline naabrimees Maakri kvartalis on ettevõtja Olav Miil. Igori sõnul on neil Olaviga olnud mõistlik ja konstruktiivne läbisaamine. “Oleme kõik asjad räägitud saanud.” Uus pilvelõhkuja annab piirkonnale ikka juurde, mitte ei võta ära.

Ehitusel on asjad kulgenud üldjoontes sujuvalt, peatöövõtja on sedapuhku Ehitustrust. Kui midagi erakordset välja tuua, siis nii-öelda maa all läks Igori sõnul kaua aega. “Ehitusalune pind on väike, vaiasid on väga palju ja piltlikult öeldes pidime supilusikaga sealt mulla välja saama. Me olime maa all päris pikka aega ja nii mõnigi küsis, mis teil seal toimub.” Igori sõnul oldi mingi hetk sunnitud ka vaiade surumise tehnoloogiat muutma, et säästa ümbritsevaid maju. “Ehitus on selline, et ega sa ei suuda kõiki asju ette näha, ikka tekivad mingid mured ja siis platsil need asjad lahendatakse ära.”

Skyon on 100% Capital Milli omanike jagu, kaasinvestoreid selles pole. “Sellepärast võib-olla ongi ta meie jaoks sümboolne projekt.” Juba on 80-85 protsenti pilvelõhkujast Igori sõnul lepingutega kaetud. Ankurrentnikuks saab Coop Pank, mille üks suuremaid aktsionäre on muide Capital Mill. Igor ütleb, et näebki Skyoni eelkõige kui finantsvaldkonna maja ja sinna juurde on juba tekkinud ka IT-klaster.

Millal maja valmis saab? Eesmärk on, et sisse kolitakse augustis. Skyoni kolib ka Capital Mill ise. “Plaanime olla Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks augustis sees. Verstapost on 1. august.“

ERALDI

Capital Mill numbrites

Capital Mill OÜ omanikud: 45% Igor Mölderi ettevõte Certus Invest OÜ, 45% Marko Kulli ettevõte Gamma Investeeringud OÜ ja 10% Tanel ja Aleksandra Samueli ettevõte Tandra OÜ.

Praegune rahavoo projektide mahtude jaotus Baltikumis: Eesti 69%, Leedu 26% ja Läti 5%.

Baltikumis kokku 50 rahavooprojekti ja 356 rentnikku.

Arendusaprojekte kokku 25, arendusmaht ruutmeetrites kuni 275 000 m2

Momendil arendab kolme ärikinnisvara projekti: Tallina südalinnas pilvelõhkuja Skyon, Tiskres kauplus ja tankla, Vilniuses ärimaja UNUM.

Aastatel 2008-2020 on ostetud 102 ärikinnisvaraprojekti ja müüdud 39.

Kinnisvaraportfelli väärtus 514 miljonit eurot (koos pooleliolevate arendusprojektide potentsiaalse väärtusega). Eesmärk 2028. aastaks miljard eurot.

Lisaks peamisele ärikinnisvara suunale omab Capital Milli grupp osalust Coop Pangas, olles kolme suurema aktsionäri seas, arendab elukondlikku kinnisvara (Avalonestates OÜ kaudu), tegeleb päikeseenergia tootmisega (Energiaturu Tootmine OÜ kaudu), nõustab ja vahendab elektrienergiat (Energiaturg OÜ kaudu).

2019. aastal oli Capital Mill OÜ müügitulu 6,4 ja kasum 3,6 miljonit eurot. Gruppi konsolideeritud tulemused olid kordades suuremad kuid avaldada seda meeskond ei soovinud.